Pole ma kunagi
„Pole ma kunagi" (inglise keeles Never Have I Ever) on lihtsaim viis teada saada, et su sõbrad on elanud palju huvitavamat elu, kui sa arvasid. Väide loetakse ette — ja siis vaatad, kelle käsi tõuseb.
Reeglid ühe minutiga
Keegi loeb väite ette. Kõik, kes on väites kirjeldatut teinud, annavad märku — sõõm, käsi või samm ette, kuidas seltskond kokku lepib. Kõige parem osa ei ole märguanne ise, vaid selgituste nõudmine pärast seda.
Mitme seadmega toas vastab igaüks salaja oma telefonis ja tulemus avaneb kõigile korraga. Ümber otsustada ei saa — täpselt nagu päriselus.
Näidisväited
Meie väited on kirjutatud nii, et „pole" oleks igav vastus ja „olen" nõuaks selgitust. Kuumusaste kasvab õhtu jooksul.
Pole ma kunagi teeselnud, et telefon on tühi, et koju minna.
Pole ma kunagi saatnud sõnumit valele inimesele tema enda kohta.
Pole ma kunagi vaadanud endise profiili läbi salakonto.
Pole ma kunagi valetanud selles mängus.
Pole ma kunagi kasutanud sõbra Netflixi paroolist rohkemat.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas „Pole ma kunagi" käib?
Loetakse väide, mis algab sõnadega „pole ma kunagi". Kõik, kes ON seda teinud, annavad märku — võtavad sõõmu, tõstavad käe või astuvad sammu ette. Ausus on mängu ainus reegel.
Kas mängimiseks peab jooma?
Ei pea. Sõõmu asemel töötab käetõstmine, punktilugemine või samm ette. Mäng on naljakas selle pärast, mida inimesed tunnistavad, mitte selle pärast, mis klaasis on.
Mitme mängijaga see töötab?
Alates kahest, aga magus koht on 4–8 mängijat: piisavalt tunnistajaid, et iga käetõus tooks kaasa küsimuste laviini.
Kas toas saab vastuseid ka ekraanil loendada?
Saab. Mitme seadmega mängus vastab igaüks oma telefonis „olen" või „pole" ja tulemus avaneb kõigile korraga — keegi ei saa poole pealt ümber otsustada.
„Pole ma kunagi" on üks viiest mängust — vaata ka tõde või tegu ja teisi seltskonnamänge.